GEMBA – miks Daihatsu juhid jalutavad tootmises
LEAN – kirjandusest on teada termin Gemba (mida vahel kirjutatakse ka kujul Genba), mille sisu on mulle pikka jäänud häguseks. Gemba-Walk või siis Gemba jalutuskäik, milles osalevad ka tippjuhid ja teevad seda regulaarselt. Tundub ülepingutatuna ja… milleks üldse see kõik?
Vastuse sain Jaapanis Daihatsu tehast külastades, kus meile esitleti ka Gembat.
Jaapani keeles tähendab sõna Gemba tegelikku või reaalset (sündmus)kohta. Politsei läheb kuriteo paigale, et leida kuritöö tõendeid. Ka ajakirjanik läheb kuritöö gembale, et näha mis seal juhtus.
Tootmises tähendab Gemba kohta, kus sünnib väärtus ja kus esinevad raiskamised, ehk siis tootmispõrandat, töökohta jne.
Tuleb välja, et asja iva on küll lihtne, kuid mitte alati lõpuni mõistetud. Proovin seda selgitada.
Kes käib Gembal? Põhimõtteliselt ükskõik kes, kuid hea kui seda teeksid juhid, ja ka tippjuhid. See on neile ainulaadne võimalus näha seda kuidas nende juhised on TEGELIKULT ellu viidud ja mida sellega saavutatud.
Mida nad seal teevad? Nad uurivad valitsevat olukorda, püüavad mõista sealö töötavat töölist, miks ta just nii teeb ja kas see on parim võimalik lahendus. Tähtis on, et juht olles Gembal suudaks laskuda töölise tasandile ja kõnniks n.ö. töölise kingades, sest see on ainus viis mõista asjade ja probleemide juuri.
Mis edasi saab? Juht koos kaaslastega ja koostöös konkreetse töölisega valib välja ühe konkreetse töölõigu, analüüsib seda, mõõdab raiskamiste suurust, teeb ettepaneku kuidas asja parandada, viib ellu plaani ja mõõdab saavutatud paranemise. Ja see kõik toimub ühe Gemba jooksul. Ükskord Eestis ühes suuremat sorti tehases Gembat tehes kulus meil 30 minutit tootmise jalutada ja töölisega suhelda, 30 minutit arutasime klassis kuidas asju parandada ja kolmas 30 minutit kulus ümberkorralduste tegemiseks. Võit oli 30% lühem koostamise töötsükkel! Pean ütlema, et seda ma ei lootnud. Veelgi enam peale teistkordset ringkäigul saadud andmete analüüsi lühendasime töötsüklit veel 20%, mis tähendas, et selle töölise tootlikkus kasvas 2 korda(!) ja töö intensiivsus vähenes, sest need see 50% ajast, mis me kokku hoidsime, kulutas ta kõndimise, otsimise ja tassimise peale.
Miks töölise töökoha tõhustamiseks raisatakse ettevõtte kõige kallima töötaja aega? Selleks on mitmeid põhjuseid. Üks olulisemaid on eeskuju ja rollimudeli loomine. Sõnum on üsna selge: kvaliteet ja efektiivsus ka kõige lihtsamal töökohal on kõigi mure.
Pole ka vähetähtis tõik, et juhid oleksid kursis asjade tegeliku seisuga seal, kus kulutatakse raha, et luua väärtusi. Erinevate tasandite keskastmejuhtidele on Gemba suurepärane kool.
Vestlesin üks kord jaapani konsultandiga, kes viib läbi gembasid Nagoya tehastes. Küsisin Toshiiko’lt kes on need inimesed kellega ta teeb Gembasid. Ta vastas “Managers ofcourse, not workers!” ja lisas, “See on väga hea viis tuua juhtide teadmisi ja kogemust lähemale kohale, kus neist reaalselt puudust tundakse”.
Kuldsed sõnad!
