Stressi ja motivatsiooni juhtimine
Motivatsioon on sisemine jõud, mis paneb iga inimese tegutsema. Motivatsioon on oluline heade töötulemuste saavutamiseks, isiklikus elus arenemiseks ning üldiseks rahuloluks. Motivatsiooni langus ja püsiv motivatsioonipuudus viivad stressini, mis pärsivad tööviljakust ja elurõõmu.
Motivatsioon
Motivatsioon jaguneb laias laastus kaheks: sisemine motivatsioon ja väline motivatsioon. Seejuures on motivatsioonil positiivne või negatiivne mõju.
-
Sisemine motivatsioon – Sisemine motivatsioon on seotud tegevustega, mida meile teha meeldib. Me teeme midagi, selle pärast, et me ise seda tahame. Seesmine motivatsioon annab tegevusele positiivse emotsiooni ülesandega tegelemiseks. Ülesande sooritamise tasuks on üldiselt enesega rahulolu antud saavutuse üle. Negatiivne sisemine emotsioon on samuti sisemine soov midagi teha, kuid mitte niivõrd entusiastlik. Võimalik, et motivatsiooni tõmbab maha ülesande keerukus või mõni muu tõrge.
-
Väline motivatsioon – Põhineb kellegi teise ettekirjutusel, mida inimene tegema peab. Välise motivatsiooni puuduseks on olematu sisemine soov ülesannet sooritada, mistõttu tekib tõrge asjaga tegeleda. Sageli esitatakse ülesanne käsu või nõudmise vormis, mis tekitab juba eos negatiivse suhtumise. Väline motivatsioon võib olla ka positiivne, kui eesmärgi täitmine pälviv nt preemiaga. Siiski ei ole väline motivatsioon võrreldav sisemisega, kuna tegijal ei ole eneseteostusliku huvi asjaga tegeleda.
Organisatsioonijuhtimises kasutatakse sageli välist motivatsiooni, milleks on palk, ühised üritused, soodustused jm hüved. Selline juhtimisstruktuur on ebaefektiivne ja pälvib negatiivsete töötulemustega. Seetõttu on oluline rõhutada ühiseid väärtuseid ja teha tööülesanded töötajatele huvitavaks, et nad sooviks neid ilma välise motivatsioonita lahendada.
Stressi juhtimine
Pidev motivatsiooni puudus viib stressini. Selle vältimiseks on oluline mõista, millised tegurid põhjustavad rahulolematust. Vaid eneseanalüüsi tulemusena on võimalik leida stressile lahendus ja kontrollida oma reaktsiooni erinevatele stressi tekitavatele teguritele.
Stressi juhtimiseks kasutatakse rahustavaid meetodeid nagu:
-
Lõõgastumine
-
Jooga
-
Mediteerimine
-
Kehalised harjutused
-
Visualiseerimine
-
Jne
Rahustavate harjutustega muutub keha ja hing negatiivsetele signaalidele vastupidavamaks ning seeläbi parandab võimet pingetega paremini toime tulla. Stressijuhtimise märksõnaks on pidev harjutamine ja kannatlikkus.